Mul on tore nimi! :)

Ma ei ole ikka kogu hingest blogija. Tuleb siis taas postitus üle pika aja.
Mina head olen ma siis vahepeal korda saatnud? :D
Kõigepealt mainiksin ära, et eelmine nädal olin ma tubli ja korralik ning ei pidutsenud.
Esmaspäevast-kolmapäevani olin praktikal. Neljapäeva sain vabaks tänu sellele, et selgus, et reedel ja laupäeval ongi kool juba varahommikust peale. Seega sain ühe vaba päeva lisaks...muidu oleksin alles pühapäeval vaba olnud. Esmaspäeval tegin pärastlõunase vahetuse ja teisipäeval öö. :) Täna ja homme on purtugali keel ning siis võib vaheaja alanuks kuulutada.

Pildid siis viimases öövahetusest sellel kuul. Isabel ja mina :)

Mul pole väga midagi igapäevastest tegevustest rääkida. Rutiin pole põnev ning räägin lihtsalt mõtetest ja mõningatest üksikutest tegevustest.
Kõigepealt kiidan end. Hakkasime Kerliga jooksmas käima. Tasapisi. Väga pikka maad ette pole võtnud, kuid mingi liikumine siiski. See on lihtsalt suurepärane enesetunde parandaja.

Ma tahaksin taas võtta ette oma nime.  Ühes postituses rääkisin oma eesnimest, aga täna räägin teile oma perekonnanimest. Käisin ühe kohaliku noormehega õhtust söömas.  Tema siis küsis et kuidas mu nime hääldada. Ütlesin siis oma eesnime, nagu kõigile. Teda aga huvitas minu perekonnanimi samuti. Ütlesin siis „Kägu“... Noormehe näoilme oli kummaline ning ta palus mul seda korrata. „KÄGU“...
Selle peale läksid tema silmad suuremaks kui jalgpallid ning ta küsis, et kas keegi on mulle kunagi öelnud mis see tähendab... Sellel hetkel jooksis mul juhe kokku, et kust tema peaks üldse teadma mida „kägu“ tähendab...Ütlesin siis „Kägu is Kägu, just my name, what can it mean in your language?“ Ma ütlesin seda päris kõvasti ning ta ütles mulle „Tssss, dont say it so loud!“
...Mis see siis ikkagi on? Nimelt on portugali keeles selline sõna nagu „Cago“, mille hääldus on täpselt nagu „Kägu“... Sõna siis tähendab sittumist mina-vormis ehk „I shit/Ma situn“. Eino kena küll, eksole?:D
Ütlesin siis portugali keele õpetajale ka eelmine laupäev, et mulle üks kohalik noormees ütles, et minu nimi kõlab nagu sitt vms portugali keeles... Ta palus mul oma nime öelda... Ütlesin. Õpetaja reaktsioon oli vahva küll... Vaatas maha ja hakkas naerma ning ütles „Its true!“

... Vähemalt oskavad kohalikud minu nime ilusti hääldada, kuigi nad ilmselt seda teha ei taha.
Praktikal aga hakati mind hoopis minu nime tõlke järgi kutsuma „Cuco“..Ehk siis Kõlab see „Trin-Trinn Kuku“.. :)

Natuke siis plaanidest...
Järgmine nädal neljapäeval on uus Pubcrawl. Seekord siis linnas nimega Aveiro. Kohti on umbes 50-60 seega ma lausa tundsin et registreerimisega läheb kiireks. Üks türgi poistest(rääkisin nendest ühes postituses) avaldas ka soovi osaleda. Registreerimiseks oli vaja aga ESN-kaarti ning kohale minna ESN kontorisse ja end kirja panna. Tüüp aga elab 2h bussisõidu kaugusel Portost ning bussid sõidavad ebasobivatel aegadel. Mõtlesime siis et proovime kas mina saan ta kaardi kätte ja teda ära registreerida. Selleks pidin kontorisse viima ka tema foto. Selle pidin saama kuskil välja printida. Otsisin ja googeldasin netist kohti kus saab printida ning siis ütles Isabel, et selles samas kaubakeskuses meie kodu lähedal on koht kus saab printida :D Miks ma seda küll enne märganud olnud. Igatahes läksin ikka joppamise peale ESN kontorisse lõpuks kohale. Sain õnneks ilma probleemideta kõik asjad aetud ja positiivne on see, et ma ei pea üksi minema, vähemalt üks sõber on kindlalt koos minuga.  Kindlasti tuleb tore üritus. Asi peaks sisi välja nägema nii, et õhtul sõidame teise linna bussiga ning seal toimub meie „võistlus“ ning pärast seda on mingi klubiüritus.. Tagasi siis samuti bussiga ja hommikul. Tuleb enne palju magada et ilusti väsimata hakkama saada.

Rääkidest teistest linnadest, siis Kerli juhuslikult läks lennupileteid uurima ühte kohta nimega Faro. See on Portugali lõunapoolses otsas... Ning oh seda õnne tal- õigel ajal, õiges kohas. Mai alguseks saime piletid 10 euriga näkku edasi-tagasi. Ostetud!!! Nüüd tuleb vaid ööbimiskohti otsida. Oleme fb grupis Eestlased Portugalis ning ehk leiame sealt kellegi kes öömaja pakub. Seal me lähme aga raudselt sõna otseses mõttes puhkama ja päevitama. :) Ilmselt plaanime ka sellel vaheajal veel mingis teises linnas ära käija. :) kuskil lähemal siis.
Teate, Lissaboni maksab rongiga kuskil 50 euro ringis edasi-tagasi.. Ulme.

Mis ma siis veel teinud olen...

Pühapäeval käisin selle sama noormehega rändamas, kes mulle mu nime iseärasusi tutvustas:) .. Ta korjas mu autole umbes 11 ajal hommikul, olin ärkvel ja ei nutnudki :).. vara küll. Siis läksime jalutasime läbi Porto City Park’i (see on üüratult suur park) mereäärsesse kohvikusse „hommikust“ sööma, siis sõitsime Portost välja, mingisse väiksesse „kala piirkonda“ lõunat sööma. Küll oli maitsev kala. „Kala piirkond“? Nimelt kui autost välja astud siis kohe tunned keset tänavat küpsetatud kala isuäratavat ja värske kala mahedat lõhna. :) Super oli. Hiljem nautisime ka vaadet Ribeirale! :) Minu jama telefoniga head pilti ei saa :D  

Ma ei ole teile ilmselt rääkinud, kuidas üks õpilane praktikal surnud patsiendilt veresuhkrut mõõtis, arvates et patsient magab. Näit oli kõrge.. Insuliini tegema ei hakanud, sest enne seda selgus et patsient on ikkagi surnud. Esimene kogemus talle surnud patsiendiga ja ilmselt jääb alatiseks meelde.
Kurb, et surnud, samas on see surm osa meie elust ning situatsioon iseenesest koomiline. :)

GERDI TULEB KÜLLA!!!! 21.05-26.05 on ta minu päralt!!!! :* See on caps lock’ga , sest see on kõige olulisem osa sellest postitusest.

Praktikale tuleb nüüd minna alles alates 7.Aprillist. Seniks aga saab puhata. :) Ilmad peaksid ka ilusad olema ja eks ma siis päevitan teie eest ka! :)
Püüan see aeg ka rohkem postitada. :)
Ma ei teagi, kas kõik sai nüüd kirja... Kui midagi meenub, eks postitan veel:)
Kallid musid! J

Olen laisk.

 Pole juba 10 päeva midagi kirjutanud ning otsustasin täna end kokku võtta. Vahepeal olin tutvunud ühe Migueli’ga, mitte see sama buddy, vaid üks teine. Siin samade nimedega inimesi mustmiljooooon. :D Tüüp on lahe, nalja saab temaga kõvasti, oleme paar korda paaril õllel või kohvil käinud, lõõbime teineteise kallal ja naerame. Inglise keel on tal super.
 Eelmine nädalavahetus oli üks rahulikum nädalavahetus, midagi märkimisväärset korda eisaatnud. Reedel käisin oma buddy’ga ja tema sõpradega peol..Sain mõned uued sõbrad, kuid see pidu ei olnud just väga minu tüüpi.. Muusika ei istunud väga ja seltskonnas olid mul mitte väga hooksad tantsijad. :) Kohtusin peol juhuslikult ka teist Miguel’i ning temaga koos läksime ka poole viie ajal bussiga koos koju, ta elab vaid üks peatus kaugemal ning ikka põnevam kui üksi varahommikul bussis tiksuda.
Pühapäeval ootas mind eest teine öövahetus siinses haiglas. No niiii metsikult igav. Esimese öövahetuse alguses panime ravimeid valmis,  seejärel jagasime need patsientidele laiali ning sellele järgnes igavus. Siin on õdedel kombeks umbes südaöö ajal koos „õhtust“ süüa. Kuid see mis oli enne sööki(õdede paberitöö, milles ma osaleda ei saa) ning pärast sööki (kõik tegelevad oma asjadega) oli lausa no nii igav et ma ei või.. Teadsin kohe et järgmisel öövahetusel lihtsalt pean läpaka kaasa võtma, et mingit filmi vms vaadata.. Seda ma ka tegin ning öö möödus palju kiiremini. Nagu juba eelmisest postitusest teate ,töötan ma nüüd koos vaid oma kindlate mentoritega ja mul on selle üle väga hea meel. Ma vähemalt nüüd tunnen, et olen midagi õppinud ja õpin kindlasti veel. Ravimite ettevalmistamine on juba käpas, tean enam-vähem kus mingid ravimid on ning mida tuleb kindlasti jälgida ravimid ettevalmistades ja manustades.  Lisaks olen nüüd  saanud võtta ka vereanalüüse ning neljapäeval sain käija koos patsiendiga protseduuril. Nimelt nägin kuidas võeti kopsuvähist biopsiat. Väga valus nägi see protseduur välja. Lõpuks õnnestus mul kohtuda ka oma teise mentori Marisa’ga. Ta on lihtsalt meeletult tore.. Meil on ka midagi ühist, nimelt temale otsa vaadates tundub, et ta on hirmus kuri ja õel..Tegelikult on ta hoopis kurjuse ja õeluse vastand :D

Nüüd siis natukene lõbust ka. Te kindlasti mõtlete et siin ainult lõbu ongi? Jah, ma üritan nii palju kui võimalik igal pool pidudel ja kohtumistel käija, sest siiski on mul võimalus siin olla ja nautida vaid piiratud aeg, niiet ärge pange pahaks kui ma mõnikord natuke liiga palju pidutsengi. Ma olen saanud meeletuld palju uusi toredaid tuttavaid ja see kõik on seda väärt olnud. See nädalavahetus käisin väljas Kerli, Alison’i ja Mathieu’ga, see 13 ja reede oli üks lõbusamaid õhtuid üldse siiani. Pidu ei olnud küll suurem asi, kuid nalja oli palju. Alguses läksime Alisoni ja Mathieu juurde ning jõime paar jooki, kuulasime muusikat ja ajasime juttu. Mina ei saa mis kõigil viga oli, aga Disney muusika oli neile kõigile väga IN. :D Mina ei mõistnud, kuid sulandusin sisse.

Pärast liikusime välja ning seadsime sammud peokoha poole, milleks oli Olympia Club Porto. Teepeal märkasime seina ääres „naist“ ..Räigelt üles löödud sekspomm.. Mõtlesime ahhaaa, see on prostituut. Lähemal saime aru et no see pole naine, kuigi tissid olid täitsa olemas.  Kõndisime mööda ja ma ei teagi miks see kõik nii naljakas oli.. Tegemist oli siis Transvestiit-prostituudiga.. Alison’il tuli järsku mõte, et me peaksime tagasi minema ja temaga pilti tegema... Mõeldud-TEHTUD! :D Üllatav oli et „proua“ kohe pidistamisega nõus oli... Ta ainult mainis meile, no nii igaks juhuks, et „Im not a girl“ vms. :) Meie vastasime vaid „We know..“ . 

Pean veel rääkima sellest, et see foto ajas mind pärast südantlõhestavalt naerma... Miks küll?
Enne pranslaste juurest lahkumist ütles Alison mulle, et olen näost valge ja et ta hea meelega paneks mulle natukene puudrit juurde. :D jah, ma nägin tõesti kohe parem välja, kuid fotol olin mina tagaplaanil nagu ka see transvestiit ja me olime seal taga suht ühtemoodi tumedad, samas kui teised ees olid täista kenad ja heledad.. Milline iroonia... Ah et tema tegi minu näo ilusamaks ja pruunimaks. :D No tegelikult oligi ilusam, aga lihtsalt see kokkusattmus ajas naerma :)

Jõudsime siis lõpuks klubisse kohale, seal polnud just väga palju rahvast, aga väga vähe ka polnud. :) Kuid tänu meeldivale seltskonnale ja toredatele uutele tuttavatele oli öö igati tore, täis naeru ja tantsu.

Klubist ära liikudes oli kõht niiii niiii kuramuse tühi...Muudkui mõtlesin toidule ...Burger-hotdog-burger-hotdog.... Samal ajal kõndisime Aliadose poole. Prantslased laulsid kõvasti prantsuse keeles, meie eesti keeles kuniks Mathieu avastas oma taskust ESN lipu ning hakkasime taaskord pilte tegema. Teepeal hoiatasime palju Erasmuse üliõpilasi Olympias oleva peo eest ning saime tuttavaks paari türklasega, kes otsustasidki lõpuks meiega hoopis sööma tulla, mitte Olympiasse minna. Nad õpetasid mulle kuidas on Türgi keeles perse. Vähemalt üks sõna on selge järgmiseks aastaks kui Türki praktikale lähen :P-  „göt“ .

Lootsime et äkki kesklinna suur ja uhke McDonalds on lahti, (see on siin tõsiselt uhke, välimus on nagu kallil restoranil ja mitu korrust ja uhke sisustus samuti) kuid asjata... Siis küsisime klleltki, et kus on lähim koht kust süüa saab, meid juhatati kuskile mingisugusesse kebabi kohta ja see koht ei pidanud väga kaugel olema..Ainus mure oli see, et meile öeldi, et see on avatud ainult kuni  4ni, kell aga näitas 3.50 vms, seega oli meil kiire. Aga noh, ega me siis nõrgad pole ja alla ei anna. Läksime JOOKSUGA!!!! :D  Lõpuks ikka ei jõudnud sihile, kuna mingit kebabi kohta silma ei jäänud. Läksin siis ilusates neoonkollastes vestides politeinike juurde ja küsisin kus on lähim koht kust saab kohe praegu hamburgerit või hotdogi ning nemad oskasid meid aidata. Koht oli rahulik ja mõnus. Tellisin endale toidu mis oli hamburger taldrikul vms.. Sain siis taldrikutäie friikartuleid mille keskel olid 2 burksi pihvi ning nende peale oli visatud veel üks härjasilm ehk siis muna sunny side up. :D Ma ei leidnud peale pihvide mitte midagi mis peaks hamburgeriga sarnanema, kuid see selleks .. 

Lõbu ja nalja oli meil palju ja läks veel naljakamaks kui Mathieu põrandale potsatas... :D No lihtsalt ei saa üldse aru kuidas see sai juhtuda ning sellele mõtlemine ajab mind siiani itsitama. Ta lihtsalt istus laua taga, kui järsku lendas tema tool üle „vahekäigu“ järgmise laua ette ja tema ise potsatas põrandale maha. :D :D No ma lihtsalt ei suutnud naeru pidada, mitte keegi meist ei suutnud .. Sel hetkel oli mul hea meel et mul ei olnud pissihäda, muidu oleksin vist kahtlemata püksi lasknud. Ma ei saa kunagi üle sellest. 

Ma praegugi sellele mõeldes näen täpselt seda kukkumist ja kõigi teiste nägusid sellel hetkel. Kirjeldamatu...

Sõime siis oma kõhud mõnusalt täis ja hakkasime end koju vedama. Meie Kerliga läksime siis taksoga maja ette ning türklased ja Mathieu läksid ühist teed mingis muus suunas. 
Öö oli super, seltskond oli veel parem ning mina olin naermisest väsinud. :)

Eile ehk laupäeval ärkasin üpris hilja, kuskil 3-4 vahel. Kuna külmkapp korises tühjusest kõvemini kui minu kõht, siis tuli ikkagi end valmis panna ja poes ära käija. Poes olid meil Kerliga kõhud juba nii tühjad et peale toidukraami ostmist läksime teisele korrusele hotdogi sööma.. Paraku oli see hotdog jube kuiv ja teist korda seda enam süüa ei taha.

Tänaseks plaanisin varasemat ärkamist, kuid magasin umbes üheni.  Tuleb end kokku võtta, et ma kõiki vabu päevi maha ei magaks :P  Mugisin just suure pizza ära ja mõtlen mida teha. :) Türgi poisid tahaksid ka midagi teha, eks näha ole kas lepime midagi kokku või ei. Kõht on nii täis, et parema meelega lösutaks niisama, aga ei. :) tuleb ikka end püsti ajada. Muide, nende burkside ja pizzadega olen ma 6 kilo alla võtnud :D Saaks veel 6 ja siis veel 6 :P :P loodan vaid et tagasi ei tule see kaal.

Homsest tuleb mul 4 päeva jutti praktikat- 2 hommikut ja 2 pärastlõunast/õhtust vahetust. Reedel ja võibolla ka laupäeval kool ja muideks esimesed portugali keele tunnid vist :P pühapäeval olen vaba ja võibolla siis ongi see päev kus taas kirjutan. :P No promises

Olge mõnusad!! :*

Üle pika aja uus postitus. ;)

MUL ON UUS NIMIIIIIII!!!!

Nii ... Olen laisk mis laisk. Pole juba pikalt kirjutanud, vaatamata sellele et ürpis lõbus nädalavahetus seljataga on :D
Olen unustanud teile rääkida et mul on uus lõbus hüüdnimi. Mathieu’st sai see kõik alguse... Igatahes ma olen nüüd Trinn-Trinn... Kerli ütles vaid korra praktikal olles mulle Trinn-Trinn ning sellest piisas, et ka õed seal mind nii kutsuma hakkaksid. Nad olidki seal kolmekesi mööda koridori jalutanud ja mind otsinud :“Trinn-Trinn, Trinn-Trinn, Trinn-Trinn.“ ... ning Susana küsis hiljem minult, et „Can i call You Trinn-Trinn? Its easier to remember.“  No mis mul saigi selle vastu olla. :D

Natuke praktikast

Praktika oli eelmine nädal põnevam kui varem. Sain teha rohkem asju kui muidu. Mul vedas õega – Susana.. Ta lasi mul peaaegu kõike teha. Kõige ägedam oli vahetada trahheostoomi ja teha süsti ning kõike kus nõelad mängus on. Hiljem pidin kirjutama ühe patsiendi kohta kõike mida teadsin..näiteks millega ta saab hakkama, millega mitte ja kõik probleemid mis tal on jne jne .. J

Reedel oli nagu ikka koolipäev, me olime kõik nii unised ja väsinud seal, isegi koordinaator. Ta ajas isegi segamini sõnad „speak“ ja „sleep“ ...tahtis öelda Isabelile ja Kerlile „You can speak.“ Kuid ütles „You can sleep.“ :D tore, tore :D

Pärast kooli läksime Mathieu, Isabeli ja Kerliga sööma ning leppisime kokku, et sööme koos igal reedel peale kooli, sellest pidavat saama meie traditsioon.

Hüppeliiges oli hakanud mulle aga viimastel päevadel liiga tegema. No lihtsalt jalg tahtis vahepeal alt ära kaduda, kuigi operatsioonist juba tükk aega möödas ning peaksin tohtima juba igasugu asju teha – joosta, hüpata, tantsida. Kuid mis võimatu see võimatu. Hakkab paistetama ja muutub tundlikuks alati kui olen sunnitud pikemalt käima ning ka lühema maaga siis, kui ortoosi pole. Kuigi ortoos peaks mul juba unustatud olema. Sain arstiga meili teel ühendust ja kui tagasi lähen tuleks uuesti MRT teha. Seniks katsun hakkama saada ja oma ortoosi kannan ka edasi..see pole küll mugav, kuid ilma selleta ei saa kuidagi olla. Ei tahaks jätta Portugali nautimata ning surfi tahan ka kahtlemata ära proovida :P Alguses tundsin selle ees küll kõhedust, kuid kõik peaks siiski ära proovima mis vähegi võimalik.

Haiglas sellel nädalal hakkasin käima lõpuks vaid oma mentoritega ja samuti vahetustega. Ühe mentoriga pole muidugi õnnestunud veel koos midagi teha. Barbara on minuga olnud nüüd kaks vahetust. Ta on suurepärane ja sõbralik... Samas ka väga range ja konkreetne – väga suurepärased omadused mentorile. Kellegi leebema käe all ma ilmselt ei areneks väga hästi. Ma tahan teha kõike korrektselt ja teada miks ma seda just nii pean tegema ning koos Barbaraga saan ma lihtsalt kõigest aru ja isegi kui ei saa, siis teeb ta mulle kõik selgeks.  Juba esimesel hommikul andis ta mulle päris oma patsiendi kellega seonduvad asjad pidin mina algusest lõpuni ära tegema. Patsiendi meditsiiniline diagnoos on pahaloomuline feokromotsütoom. See on kasvaja mis asub neerupealiste säsis ja toodab adrenaliini ning noradrenaliini, mille tõttu on patsiendil tugevad vererõhu ja pulsi kõikumised. Kasvaja on enamasti healoomuline, kuid paraku on selle isiku puhul asi teisiti. Ta on ka patsient kelle elu päästmiseks enam ei pingutata ehk kui ta hakkab minema, siis tal lihtsalt lastakse minna..Ei mingit elustamist ega muid jõupingutusi enam, samas oma ravi ta saab seni kuni on minek.
Eile, ehk teisipäeva öösel oli mul nüüd esimene öövahetus mis oli täitsa lõpp kui igav. Oma oma patsient oli mul endiselt sama, kuid selles vahetuses piirdus asi vaid ravimite ettevalmistamisega, kuna õed teevad öövahetuses kõikide patsiendite juures tööd koos, ega jaga neid. Mina siis sättisin vaid tilkasid paika ning hommikul mõõtsin kõigil veresuhkrut ja manustasin vajadusel insuliini. Koju saamise õnn oli küll suur ja ma olin igavusest nii väsinud.

PUBCRAWL

Möödunud reelel oli suur ESN üritus Erasmuse üliõpilastele. Pubiralli on see vist meie mõistes.. Algusel küll kartsin, et äkki peab jube palju jooksma ja möllama ning ehk ei peaks ikka minema oma hüppeliigest koormama kuid otsustasin siiski, et eks kohapeal paistab kuidas ja mis saama hakkab. Läksin. Tegemist oli küll võistlusega, kuid õnneks toimus kõik rahulikul. :)
Kõigepealt saime kokku Krista ja Mathieu’ga Aliadoses. Mathieul ei õnnestunud küll üritusele registreerida, kuid õnneks oli inimesi nii palju ja ta sai ikkagi osaleda.
Üritus ise maksis 5 euri, kuid sisaldas rohkem lõbu, jooke kui hind väärt ;)
WHAT'S INCLUDED: 

• Beer
• Sangria
• Shot shot shot shots !
•  Party

Kogunesime siis ülikooli ette, kus asus ka ESN kontor. Seal kohtusime ka Isabeliga.  Siis jagaunesime ise ca 15-18-e liikmelistesse gruppidesse. :) See oli see koht kus me ühendasime jõud võõrastega ning saime palju uusi tuttavaid. Isabel ja Mathieu läksid alguses üldse teise gruppi, kuid Isabelile seal ikkagi ei meeldinud ja ta tuli meie juurde. Kui õigesti aru sain siis tema eelneva tiimi liikmed olevat olnud enamjaolt vaiksed ja igavad ning ei pidavat väga omavahel suhtlema. Hiljem veel oli tal hea meel, et meile tuli, sest üritus oli super ja tema meelest oli kahtlemata meie tiim super ja tegi hästi koostööd. Inimesi oli meie grupis väga erinevaid..

Brasiiliast, Poolast, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Hispaaniast, Rumeeniast jne..ei tule kohe kõik
meelde. Juba alguses klappisime kõik hästi, viskasime nalja, lõõpisime ja heitsime naljaga üksteisele oma rahvuste iseärasusi ette. Näiteks mingid Leedu „loll“ blond või Rumeenia mustlased, ja Poola lesbid, sest kaks Poola neidu olid kaelakuti koos. Meie grupp moodustas ka kohe ringi ning lõime kõik käed ning tegime seda terve võistluse vältel pidevalt, see hoidis tiimi vaimu vaimu elavana ja motivatsiooni kõrgel. Rumeenia noormehed heitsid mulle ette, et olen sellise näoga nagu tahaks nad ära tappa. Olgugi et olin vägagi sõbralikult meelestatud :D. Teadmiseks, tegemist polnud mustlastega, tavalised üliõpilased.

Esimene osa üritusest oli teatevõistlus... Olime ilusti rivis ning ees paistis ca 6 suurt pudelit sangriat. Esimene pidi minema jooma nii palju kui suudab ja siis teatepulga edasi andma.. ning kõik pidid jooma nii palju kui suutsid. Kõik karjusime kõigi nimesid ja elasime kaasa. Mõtlesin oma peas valmis et kui „teatepulk“ minuni jõuab joon pudeli põhjani.. No ma ju ei oleks elusees arvanud et selleks ajaks kui minu kord on, on üks pudel juba tühi ja minu kätte sataub pudel milles on veel natuke üle poole. Siiski, endale antud lubadus sai täidetud ning sain ka teistelt tiimi liikmetelt kiituse oma panuse eest mille rühma võidule andsin. :) JUST, võidule. Meie lõpetasime oma sangriad esimesena. :D
Edasi tuli põhimõtteliselt pubist pubisse liikumine, igal pool shotid vms ning palju muid asju millega lisapunkte teenida. Nendest ma pikemalt ei räägi, erasmuse lõbu tuleb ikka ise proovida ning olen kuulnud, et kõik mis toimub Erasmuses jääb Erasmusesse;).

Aga natukene üldisemalt veel.. Iga liige pidi saama võimalikult palju nimesid enda kehale ja kirjutama võimalikult palju oma nime teiste kehadele. Kõik see andis punkte. Siis olid veel bodyshotid, riiete vahetused ehk omavahel pidi võimalikult palju riideid ära vahetama ühe baari ees ja siis minema niimoodi järgmisesse baari ja ootama kuni uue shoti saab. Siis pidi tegema seksikaid ja naljakaid grupipilte, prantsuse suudlus omasoolisega, vastasooga ja ühe ürituse korraldajaga. Suudlemist tegi vaid üks neiu meie seast. Lisapunkte teenisid meile ka võitlushimulised posid, kes tulid pubi wc’st välja trussikud peas. 

 Kõik olid üpris purjus omadega ning meie tiimi liidril, ühel ESN-tüübil oli raskusi meiega suhtlemisel. Ta oli lisaks veel väikest kasvu ja ei paistnud hästi välja ning iga kord kui ta tahtis sõna võtta siis tõsteti ta lihtsalt õhku. Meeleolu oli kõigil hea, laulsime koos, rääkisime igasugu asju ja VÕISTLESIME kõik KOOS nagu ühtne tiim. Terve võistluse vältel ehk 4-5 tunni jooksul ei läinu mitte keegi kaduma, vaatamata joobeastmele. Tiimi nimeks sai Hakuna Matata.. :) Ka seda sai kõik koos kõvasti ja valesti lauldud.
Nüüdseks painab mind küsimus...Kas mängisin oma mütsi maha? Minu 5 naelane uhke nokamüts pidi saam ühe rumeenlase omaks, aga vaid juhul, kui võidame võistluse. Tulemusi veel ei tea. Noormees ise oli küll väga motiveeritud võidust, sest talle väga meeldib see müts.
Pärast Pubcrawl’i toimus ka mingi pidu, kus ma väga kaua ei olnud, sest purjus Mathieul õnnestus oma pusa niimoodi seljast ära võtta, et sain tema vehklemisega pihta nii, et valasin end õllega üle ning hakkasin haisema;). Koju jõudsin kuueks umbes ning uni oli nii magus.  Kui miski huvitav siis küsige julgelt, kui ma detailidesse laskuks, siis ma lihtsalt jääksingi kirjutama.

LÕPETUSEKS 

Alates laupäevast on meil ilmad ikka super vihmased olnud ning täna tuli päike pilve tagant välja ja õues on lausa palav. Kuskil ca 20 kraadi ja mõnus. Lõpuks ometi saab sellest niiskusest lahti mis isegi tolmu hallitama paneb :D
Natuke aga jubedust ka teile.... Kerli avastas nimelt täna, et minu toa laes talvituvad pisikesed ämblikud... ja neid ei ole ainult paar tükki.... :( seda kuidas ma magama julgen jääda ma veel ei tea...

Väga vabandan et pole väga pikalt kirjutanud. Loodan et mõistate ning parem seegi, kui üldse mitte midagi.

Uus postitus nagu ikka siis kui on mida kirjutada, on aega ja on ka tuju :)

Musid!!!