Üle pika aja uus postitus. ;)

MUL ON UUS NIMIIIIIII!!!!

Nii ... Olen laisk mis laisk. Pole juba pikalt kirjutanud, vaatamata sellele et ürpis lõbus nädalavahetus seljataga on :D
Olen unustanud teile rääkida et mul on uus lõbus hüüdnimi. Mathieu’st sai see kõik alguse... Igatahes ma olen nüüd Trinn-Trinn... Kerli ütles vaid korra praktikal olles mulle Trinn-Trinn ning sellest piisas, et ka õed seal mind nii kutsuma hakkaksid. Nad olidki seal kolmekesi mööda koridori jalutanud ja mind otsinud :“Trinn-Trinn, Trinn-Trinn, Trinn-Trinn.“ ... ning Susana küsis hiljem minult, et „Can i call You Trinn-Trinn? Its easier to remember.“  No mis mul saigi selle vastu olla. :D

Natuke praktikast

Praktika oli eelmine nädal põnevam kui varem. Sain teha rohkem asju kui muidu. Mul vedas õega – Susana.. Ta lasi mul peaaegu kõike teha. Kõige ägedam oli vahetada trahheostoomi ja teha süsti ning kõike kus nõelad mängus on. Hiljem pidin kirjutama ühe patsiendi kohta kõike mida teadsin..näiteks millega ta saab hakkama, millega mitte ja kõik probleemid mis tal on jne jne .. J

Reedel oli nagu ikka koolipäev, me olime kõik nii unised ja väsinud seal, isegi koordinaator. Ta ajas isegi segamini sõnad „speak“ ja „sleep“ ...tahtis öelda Isabelile ja Kerlile „You can speak.“ Kuid ütles „You can sleep.“ :D tore, tore :D

Pärast kooli läksime Mathieu, Isabeli ja Kerliga sööma ning leppisime kokku, et sööme koos igal reedel peale kooli, sellest pidavat saama meie traditsioon.

Hüppeliiges oli hakanud mulle aga viimastel päevadel liiga tegema. No lihtsalt jalg tahtis vahepeal alt ära kaduda, kuigi operatsioonist juba tükk aega möödas ning peaksin tohtima juba igasugu asju teha – joosta, hüpata, tantsida. Kuid mis võimatu see võimatu. Hakkab paistetama ja muutub tundlikuks alati kui olen sunnitud pikemalt käima ning ka lühema maaga siis, kui ortoosi pole. Kuigi ortoos peaks mul juba unustatud olema. Sain arstiga meili teel ühendust ja kui tagasi lähen tuleks uuesti MRT teha. Seniks katsun hakkama saada ja oma ortoosi kannan ka edasi..see pole küll mugav, kuid ilma selleta ei saa kuidagi olla. Ei tahaks jätta Portugali nautimata ning surfi tahan ka kahtlemata ära proovida :P Alguses tundsin selle ees küll kõhedust, kuid kõik peaks siiski ära proovima mis vähegi võimalik.

Haiglas sellel nädalal hakkasin käima lõpuks vaid oma mentoritega ja samuti vahetustega. Ühe mentoriga pole muidugi õnnestunud veel koos midagi teha. Barbara on minuga olnud nüüd kaks vahetust. Ta on suurepärane ja sõbralik... Samas ka väga range ja konkreetne – väga suurepärased omadused mentorile. Kellegi leebema käe all ma ilmselt ei areneks väga hästi. Ma tahan teha kõike korrektselt ja teada miks ma seda just nii pean tegema ning koos Barbaraga saan ma lihtsalt kõigest aru ja isegi kui ei saa, siis teeb ta mulle kõik selgeks.  Juba esimesel hommikul andis ta mulle päris oma patsiendi kellega seonduvad asjad pidin mina algusest lõpuni ära tegema. Patsiendi meditsiiniline diagnoos on pahaloomuline feokromotsütoom. See on kasvaja mis asub neerupealiste säsis ja toodab adrenaliini ning noradrenaliini, mille tõttu on patsiendil tugevad vererõhu ja pulsi kõikumised. Kasvaja on enamasti healoomuline, kuid paraku on selle isiku puhul asi teisiti. Ta on ka patsient kelle elu päästmiseks enam ei pingutata ehk kui ta hakkab minema, siis tal lihtsalt lastakse minna..Ei mingit elustamist ega muid jõupingutusi enam, samas oma ravi ta saab seni kuni on minek.
Eile, ehk teisipäeva öösel oli mul nüüd esimene öövahetus mis oli täitsa lõpp kui igav. Oma oma patsient oli mul endiselt sama, kuid selles vahetuses piirdus asi vaid ravimite ettevalmistamisega, kuna õed teevad öövahetuses kõikide patsiendite juures tööd koos, ega jaga neid. Mina siis sättisin vaid tilkasid paika ning hommikul mõõtsin kõigil veresuhkrut ja manustasin vajadusel insuliini. Koju saamise õnn oli küll suur ja ma olin igavusest nii väsinud.

PUBCRAWL

Möödunud reelel oli suur ESN üritus Erasmuse üliõpilastele. Pubiralli on see vist meie mõistes.. Algusel küll kartsin, et äkki peab jube palju jooksma ja möllama ning ehk ei peaks ikka minema oma hüppeliigest koormama kuid otsustasin siiski, et eks kohapeal paistab kuidas ja mis saama hakkab. Läksin. Tegemist oli küll võistlusega, kuid õnneks toimus kõik rahulikul. :)
Kõigepealt saime kokku Krista ja Mathieu’ga Aliadoses. Mathieul ei õnnestunud küll üritusele registreerida, kuid õnneks oli inimesi nii palju ja ta sai ikkagi osaleda.
Üritus ise maksis 5 euri, kuid sisaldas rohkem lõbu, jooke kui hind väärt ;)
WHAT'S INCLUDED: 

• Beer
• Sangria
• Shot shot shot shots !
•  Party

Kogunesime siis ülikooli ette, kus asus ka ESN kontor. Seal kohtusime ka Isabeliga.  Siis jagaunesime ise ca 15-18-e liikmelistesse gruppidesse. :) See oli see koht kus me ühendasime jõud võõrastega ning saime palju uusi tuttavaid. Isabel ja Mathieu läksid alguses üldse teise gruppi, kuid Isabelile seal ikkagi ei meeldinud ja ta tuli meie juurde. Kui õigesti aru sain siis tema eelneva tiimi liikmed olevat olnud enamjaolt vaiksed ja igavad ning ei pidavat väga omavahel suhtlema. Hiljem veel oli tal hea meel, et meile tuli, sest üritus oli super ja tema meelest oli kahtlemata meie tiim super ja tegi hästi koostööd. Inimesi oli meie grupis väga erinevaid..

Brasiiliast, Poolast, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Hispaaniast, Rumeeniast jne..ei tule kohe kõik
meelde. Juba alguses klappisime kõik hästi, viskasime nalja, lõõpisime ja heitsime naljaga üksteisele oma rahvuste iseärasusi ette. Näiteks mingid Leedu „loll“ blond või Rumeenia mustlased, ja Poola lesbid, sest kaks Poola neidu olid kaelakuti koos. Meie grupp moodustas ka kohe ringi ning lõime kõik käed ning tegime seda terve võistluse vältel pidevalt, see hoidis tiimi vaimu vaimu elavana ja motivatsiooni kõrgel. Rumeenia noormehed heitsid mulle ette, et olen sellise näoga nagu tahaks nad ära tappa. Olgugi et olin vägagi sõbralikult meelestatud :D. Teadmiseks, tegemist polnud mustlastega, tavalised üliõpilased.

Esimene osa üritusest oli teatevõistlus... Olime ilusti rivis ning ees paistis ca 6 suurt pudelit sangriat. Esimene pidi minema jooma nii palju kui suudab ja siis teatepulga edasi andma.. ning kõik pidid jooma nii palju kui suutsid. Kõik karjusime kõigi nimesid ja elasime kaasa. Mõtlesin oma peas valmis et kui „teatepulk“ minuni jõuab joon pudeli põhjani.. No ma ju ei oleks elusees arvanud et selleks ajaks kui minu kord on, on üks pudel juba tühi ja minu kätte sataub pudel milles on veel natuke üle poole. Siiski, endale antud lubadus sai täidetud ning sain ka teistelt tiimi liikmetelt kiituse oma panuse eest mille rühma võidule andsin. :) JUST, võidule. Meie lõpetasime oma sangriad esimesena. :D
Edasi tuli põhimõtteliselt pubist pubisse liikumine, igal pool shotid vms ning palju muid asju millega lisapunkte teenida. Nendest ma pikemalt ei räägi, erasmuse lõbu tuleb ikka ise proovida ning olen kuulnud, et kõik mis toimub Erasmuses jääb Erasmusesse;).

Aga natukene üldisemalt veel.. Iga liige pidi saama võimalikult palju nimesid enda kehale ja kirjutama võimalikult palju oma nime teiste kehadele. Kõik see andis punkte. Siis olid veel bodyshotid, riiete vahetused ehk omavahel pidi võimalikult palju riideid ära vahetama ühe baari ees ja siis minema niimoodi järgmisesse baari ja ootama kuni uue shoti saab. Siis pidi tegema seksikaid ja naljakaid grupipilte, prantsuse suudlus omasoolisega, vastasooga ja ühe ürituse korraldajaga. Suudlemist tegi vaid üks neiu meie seast. Lisapunkte teenisid meile ka võitlushimulised posid, kes tulid pubi wc’st välja trussikud peas. 

 Kõik olid üpris purjus omadega ning meie tiimi liidril, ühel ESN-tüübil oli raskusi meiega suhtlemisel. Ta oli lisaks veel väikest kasvu ja ei paistnud hästi välja ning iga kord kui ta tahtis sõna võtta siis tõsteti ta lihtsalt õhku. Meeleolu oli kõigil hea, laulsime koos, rääkisime igasugu asju ja VÕISTLESIME kõik KOOS nagu ühtne tiim. Terve võistluse vältel ehk 4-5 tunni jooksul ei läinu mitte keegi kaduma, vaatamata joobeastmele. Tiimi nimeks sai Hakuna Matata.. :) Ka seda sai kõik koos kõvasti ja valesti lauldud.
Nüüdseks painab mind küsimus...Kas mängisin oma mütsi maha? Minu 5 naelane uhke nokamüts pidi saam ühe rumeenlase omaks, aga vaid juhul, kui võidame võistluse. Tulemusi veel ei tea. Noormees ise oli küll väga motiveeritud võidust, sest talle väga meeldib see müts.
Pärast Pubcrawl’i toimus ka mingi pidu, kus ma väga kaua ei olnud, sest purjus Mathieul õnnestus oma pusa niimoodi seljast ära võtta, et sain tema vehklemisega pihta nii, et valasin end õllega üle ning hakkasin haisema;). Koju jõudsin kuueks umbes ning uni oli nii magus.  Kui miski huvitav siis küsige julgelt, kui ma detailidesse laskuks, siis ma lihtsalt jääksingi kirjutama.

LÕPETUSEKS 

Alates laupäevast on meil ilmad ikka super vihmased olnud ning täna tuli päike pilve tagant välja ja õues on lausa palav. Kuskil ca 20 kraadi ja mõnus. Lõpuks ometi saab sellest niiskusest lahti mis isegi tolmu hallitama paneb :D
Natuke aga jubedust ka teile.... Kerli avastas nimelt täna, et minu toa laes talvituvad pisikesed ämblikud... ja neid ei ole ainult paar tükki.... :( seda kuidas ma magama julgen jääda ma veel ei tea...

Väga vabandan et pole väga pikalt kirjutanud. Loodan et mõistate ning parem seegi, kui üldse mitte midagi.

Uus postitus nagu ikka siis kui on mida kirjutada, on aega ja on ka tuju :)

Musid!!!