CHANGE YOUR FACE!
Nii palju on juba jutuks tulnud minu näoilme. Tean ise, et olen abivalmis, rõõmsameelne ja
sõbralik inimene..See ei ole mingi ego plahvatus, eks ka need kes mind paremine
tunnevad teavad seda. ;) Aga minu nägu? Armsad sõbrad, miks te ei ole mulle
öelnud et mul on selline vastik ja pahane näeoilme, mis on pigem tuim ja kuri,
kui rõõmus ja sõbralik? Umbes, et kui mulle midagi räägitakse, siis näen ma
välja täpselt selline, et „Miks sa mulle seda räägid?“/“Mida sa tahad?“/“Mis
jama sa ajad?“ või nagu ma üldse ei kuulaksi või lihtsalt ei saaks aru.. Nohhh,
kaabel on tõsti mõnikord pikk ja kui aru ei saa siis küsin :D Aga, et mind ei
huvita või ma ei taha kuulda- see on jama.
Miks ma üldse sellest räägin?
See puudutab minu viimaseid nädalaid väga tugevalt. Kõik
algas siis, kui otsustasime eelmise nädala kolmapäeval praktikal paar tundi
pikema päeva teha. Siis kohtusime mina, Isabel ja Kerli esimest korda minu
mentori Barbaraga. Barbara rääkis ja seletas igasugu asju meile, lihtsalt
niisama... Jutu lõpus küsis Isabel minult et kas ma ikka sain aru. Ma vastasin,
et muidugi sain. Barbara inglise keel on lihtsalt nii super, et sellest on
võimatu mitte aru saada. Mis peale Isabel põhjendas oma küsimust kuidagi nii : "You just always have this kind of face like u dont care or understand."
Hiljem garderoobis ütles ta veel, et alguses kui ta minuga tuttavaks sai, siis
ta mõtles, et ta ei meeldi mulle üldse. Umbes nii, et alati kui ta midagi
rääkis, siis minu näoilme põhjal ta kohe mõtles: „Okay, she don’t really like
me.“
Siis tunnistas ka Kerli, et kui ta minuga lennujaamas tuttavaks sai ja ka pikalt peale seda mõtles ka tema, et ta mulle üldse ei meeldi.. Et alati kui ta midagi mulle räägib, siis mul oleks nagu siiralt savi.
Hiljem garderoobis ütles ta veel, et alguses kui ta minuga tuttavaks sai, siis
ta mõtles, et ta ei meeldi mulle üldse. Umbes nii, et alati kui ta midagi
rääkis, siis minu näoilme põhjal ta kohe mõtles: „Okay, she don’t really like
me.“Siis tunnistas ka Kerli, et kui ta minuga lennujaamas tuttavaks sai ja ka pikalt peale seda mõtles ka tema, et ta mulle üldse ei meeldi.. Et alati kui ta midagi mulle räägib, siis mul oleks nagu siiralt savi.
Eilne oli küll viimane piisk... Minu näoilme tuli taas jutuks, aga seekord
koolis. Pidime kolmekesi peale praktikat koolist läbi käima, et oma
koordinaatori Ildaga rääkida. Ma täpselt ei mäletagi, kuidas see jutuks tuli,
aga igatahes selle peale, kui rääkisin Ilda’le, et kõik mõtlevad koguaeg minu
nöo põhjal, et olen kuri ja ei saa neist aru, ütles Ilda :“In the beginning, i
was thinking the same thing. But today i see, you’re eyes are smiling.“ Kuulan tegelikult alati kõiki inimesi rõõmuga, isegi kui minu nägu räägib vastupidist. Lihtsalt kui ma tähelepanelikult kuulan, siis mu nägu elab „tuimalt“ oma elu. Kui ma lihtsalt omaette olen, enda ümber toimuvat vaatan, omi mõtteid mõtlen, siis samamoodi... See ongi see kuri nägu. Aga ma ausalt püüan edaspidi rohkem naeratada. ;)
Õnneks kui ma nüüd tigeda näoga midagi põrnitsema jään, siis
mulle tuletatakse ikka Kerli ja Isabeli poolt meelde, et „Change your face!“ .
Natuke siis ka viimastest päevadest.
Eile oli praktikal suhteliselt igav päev. Juhendajaks oli Monica, kes ka esimesel nädalal minuga oli. Temaga toimubki alati pigem see vaatamine ning ega ta palju ei seleta ka. Tegelikult pole siin väga imestada, ega ta ise ei tea ka täpselt mida või kuidas õpetada, ta ei olegi mentoriks mõeldud ja vastavat koolitust läbinud.
Pärast praktikat käisime koolis, Ilda rääkis meile, et hakkame käima järgmisest kuust vahetustega ja ainult koos oma mentoritega. See on iseenesest hea, kuna kindlad mentorit teavad paremini minu taset, arengut, puudusi ning mida juba oskan ja mida on vaja rohkem õpetada. Mul on 2 mentorit, kelle vahetuste põhjal koostati ka mulle graafik. Osad valved olen Marisa’ga ning osad Barbara’ga. Nemad töötavad rohkem pärastlõunastel aegadel ja öösiti.
Ilda lubas eile, et annab endast parima, et me ei peaks olema väga palju nädalavahetustel ja öösiti praktikal. See tal ka õnnestus- öövalveid sain õnneks vaid 3 ning üks nendest on pühapäeva öösel, ning sellega piirdub ka minu nädalavahetustel töötamine. ;) Vabu päevi on 16, nendest vaid kolm on uimased, kus lõpetan hommikul praktika.
Homme on selle nädala viimane päev praktikal, kuna selgus, et meil on pisut ületunde ning neljapäev on vaba. Ise soovisime oma tundide eest vaba päeva, nind Ilda selle meile organiseeris. Reedel vaid paar tundi kooli ning ongi nädalavahetus.
KENA VABARIIGI AASTAPÄEVA TEILE!!!
Olge mõnusad!!!! Uus postitus nagu ikka siis, kui millestki rääkida on.
:*

.jpg)
No comments:
Post a Comment