Praktika ja pidu ehk minu viimased 3 päeva.

Ma olen nii väsinud, et ma üldse ei kirjutaks praegu, aga suht palju on toimunud ja asjad lähevad meelest, kui kaua viivitan.
Kolmapäev ja neljapäev möödusid haiglas. Tegime kolmapäeval  paar tundi pikema päeva ning kavatseme seda veel teha, et niimoodi vaba päev kuskile lisaks saada. Neljapäev aga oli endiselt 7h, kuna õhtul toimus Welcome Barbeque ja see algas juba kell 17.00.

Praktika

Sellel nädalal oli mul teine juhendaja praktikal- Sonia(vot praegu ma ei ole kindel, et nimi mulle õigesti meelde jäi, aga see pole ka praegu oluline). Selle juhendajaga oli kuidagi vabam, ta oli ise avatum ja suhtles rohkem, seletas rohkem ning näitas kõike rahulikus tempos, et poleks raske jälgida. Sain lõpuks ka patsientidele süste teha :). See pole küll miski keeruline asi, aga asi seegi alustuseks. Kui iga nädalaga asjad veel paremaks ja põnevamaks lähevad siis on kõik super. No passimist oli endiselt praktikal palju, sest seal lihtsalt ei ole midagi teha, ka mitte õdedel endal, kuid siiski oli parem nädal kui eelmine. Üpris palju oli iseseisvaid patsiente ning kahe päeva jooksul tuli minul osaleda vaid ühe patsiendi vannitamisel. Muideks hommikuvõimlemist kolmapäeval polnud ja mõitsin, et see toimub vaid ühe konkreetse õe kohalolekul.  Aga mis siin ikka enam sellest praktikast, ega rohkem midagi uut ei sündinudki. ;) 

Welcome barbeque

Nagu enne mainisin, siis üritus algas kell 17.00, seega isegi kell kolm haiglast lahkudes oli meil üpris kiire et kodust läbi minna, end korda sättida ja 16.50 Aliadosesse sõita, et Isabeliga kohtuda.  Tegelikult oli meil suht plaanitudki, et ega me täpselt kella viieks nagunii ei lähe.  Koha leidmine võttis aega ja kui me lõpuks kohale jüudsime, siis polnud me ka kindlad, et oleme õiges kohas, kuna seitsime mingi pubi ees ning tundus imelik et barbeque toimub siseruumis.. Siiski, siiski pääses pubi tagauksest imePISIKESELE aiamaale. No see pisike oli kohe tõesti pisike, arvestades seda, et kutsutud olid KÕIK Erasmuse õpilased :D . No võibolla see oligi korraldajate plaan, et mida tihedamalt me üksteise küljes oleme, seda rohkem uusi tuttavaid me leiame. Iseenesest nii see oligi. Kui iga pisem grupp oma nurgas oleks, siis ega see tutvumine nii lihtsalt ei lähe. Kõigepealt jõudsime Isabeliga mingi seltskonnani mis koosnes esmapilgul hispaanlastest ja no kuna Isabel ise ka hispaanlane, siis leidsid nad kohe ühise keele. Üks neiu aga oli pisut teistmoodi, heledama peaga ja ei rääkinud hispaanlastega hispaania keelt. Selgus et on lätlane ja tuli üksi ning ta oli päris rõõmus meiega tutvudes. Krista on tema nimi, ning ta oli kohe nõus tulema ka koos minuga hiljem toimuvale Erasmuse üliõpilastele mõeldud Rock Partyle, mis pidi algama 23.30. Tema nõusoleku  üle oli mul väga hea meel, kuna teadsin, et Kerli kahjuks rock-peole ei taha ja olingi oma peas missioonil - leida uusi tuttavaid, kes minuga hiljem peole tuleks. Rock party’st aga veidi hiljem.

Kui olime tutvunud Kristaga, siis hakkasime kolmekesi inimesi vaatama, ning astusime ligi heledapäistele neidudele puhtast uudishimust, et ehk on veel inimesi meie kandist. Kõigepealt leidsime kolm sakslast, kes olid koos tulnud. Üks oli tegelikult pärit venemaalt ning lihtsalt saksamaale kolinud. Nende tüdrukutega saimegi kõige paremini jutule. Muidugi tutvusime veel igasugu inimestega Hispaaniast ja veel mõnedega, näiteks USA’st, Itaaliast, Hollandist, Poolast... vb ei meenu midagi.. Igatahes väga tore üritus oli ;)
Õlu oli üritusel odav, vaid 1.20  :)

Krista juures

Lahkusime barbeque’lt umbes kella 8-9 ajal. Saatsime Kristaga Kerli Aliadosesse, kust tema metrooga koju läks. Edasi hakkasime otsima poodi, et midagi joodavat kaasa  osta ning siis Krista juurde hotelli minna. Jah, Krista elab hetkel veel hotellis, aga küll ta varsti ka hea koha leiab. 
Kesklinna mägistel tänavatel oli suhteliselt raske mingit normaalset toidupoodi leida, seega läksime ühte ilmselgelt turistidele mõeldud vinoteeki, kus müüdi pudelikaupa ka veini. Nad ütlesid et kui pudel kohapeal lahti teha ehk seal vinoteegis juua, siis on 3 euri odavam.  Et kui võtame kinnise, siis läheb 3 euri pudeli hinnale otsa. Müüjad olid väga meeldivad, nad teadsid et tahame pudeli kaasa võtta ning meie olime juba nõustunud sellega, et võtame kaasa lahtise pudeli, kuid müüjad jätsid ikka pudeli kinni, aga hinda juurde ei pannud. :) Suurepärane. Läksime siis Krista juurde, rääkisime maast ja ilmast jõime veini ja vaatasime netist kus see peokoht asub. :) selgus, et kõrvaltänavas.

Rock-party’t otsides ja kuidas me sattusime lahkete inimeste kutsel täiesti suvalisele korteri läbule.

Umbes pool tundi enne peo algust sättisime end välja ja läksime peo kohaga samal tänaval olevasse pubisse aega parajaks tegema. Istusime ja jõime ühe joogi ning siis läksime välja. Seekord juhatas GPS meid natukene valesti, mingi riiete poeni vms... Tänaval oli palju klubisid, pubisid ning otsest nime me kohal ei teadnud. Olin kül oma buddy’le(Miguel) sõnumi saatnud ja küsinud, aga ta ei olnud veel vastanud.  Hakkasime siis vaikselt inimesi jälgima, keelt kuulama ning lõpuks saabus see hetk ja me kuulsime inglise keelt. Selle koha uks nägi välja nagu iga tüüpilise baari uks sellel tänaval. Küsisime siis ühelt noormehelt kas see on Erasmuse rock party... Vastus tuli konkreetselt „Sure, come on in!“  Läksime muidugi. Mida korrus edasi, seda imelikumaks asi muutus.. Alguses küll arvasime et vb on pubi teisel korrusel või mis iganes. Siis aga astusime ühest uksest täiesti suvalisele korteripeole. Terve see korter oli täiesti rahvast täis... Tüüp kes meid sisse kutsus aga vahepeal oli midagi välja selgitanud ja ütles meile, et „Its the next door of this building, the party u are looking for.“ :D Siis oli küll naljakas olla. Tänasime teda  ja hakkasime tagasi alla minema, no ta küll pakkus et me võiksime hoopis sellele peole jääda, kuid otsustasime mitte. :) Sellest uksest järgmisel uksel oli koha nimi küll seotud kuidagi  rockmuusikaga, seega oli ilmselgelt rocki pubi vms. Liikusime siis ukse suunas, et seda katsuda, kas lahti või kinni..Samal ajal kõlas meie seljatagant „It’s closed.“ Kohalikud noormehed(Filipe ja teise nime ei mäleta) tegid meiega tutvust ja tahtsid aidata meil õiget kohta leida, aga noh koha nime me ju ei teadnud. Ajasime siis niisama nendega juttu igasugustest asjadest. Lõpuks tuli Miguelilt sõnum koha nimega – Porto Tonico. Noormehed siis näitasid teisele poole teed ja veel kaugemale. GPS pani päris korraliku vahemaaga puusse. Kuna juttu meil veel jätkus, siis rääkisime natukene veel täpselt selle sama ukse ees, kust pääses sinna korteri läbule. Sinna siis sisenes veel mingi seltskond noori, kes meilt küsisid kas läheme ka sinna „peole“. Selle peale tuli Krista suust kogemata lause, mis terve meie seltskonna naerma ajas. „No, we will go there(näitas näpuga klubi poole, kus toimus siis õige rock-party), but right now we are here(viidates kohale kus parassjagu seisime)“ ..see lihtsalt kõlas nii totakalt, justnimelt see teine pool sellest lausest.

Rock Party

Seadsime siis lõpuks sammud õigele peole. Oh üllatus, üllatus, koht peaaegu tühi, ainult mõned näod olid kohal. No ma juba teadsin muidugi, et siin ei ole inimestel kombeks nii vara klubisse minna, kuid eeldasin siiski, et rahvas tuleb otse barbeque’lt peole. Arvasin siis, et ju nad läksid kodust läbi sättima ja mukkima. Tutvusime kohe ühe Portugali neiuga kellega oli väga tore rääkida. Tema õpib arstiks, kuid on alles teisel kursusel :). Ta on mõelnud ja mõtleb siiani selle, et tulla Erasmusega Eestisse õppima või praktikale. Krista aga oli väsinud, sest inimesi nagu ei tulnud eriti juurde ja tal hakkas igav. Seega otsustas ta ikkagi koju minna. Andis mulle oma numbri, et kui peaksin tahtma tema juures ööbida või kui mingi mure on siis helistaksin, sest ta elab ju seal samas. Igatahes kui Krista lahkus, siis hakkas alles inimesi juurde tulema. No ta oleks võinud natukene veel oodata.. Aga mis sellest enam.
Hästi palju oli peol inimesi Hispaaniast ja Slovakkiast. Esimest korda siin oleku ajal sain natuke rohkem oma buddy Miguel’iga juttu ajada. Tema on see kes meid siin aitab, aga temast ei teadnud ma ju üldse mitte midagi. Hiljem tutvusin ühe Hispaania noormehega kelle nimi on David. Temaga oli ka rohkem juttu, alustades õppimisest ning Portost ning lõpetades spordiga. Kuna tema oli siin juba pool aastat olnud, siis leppisime kokku, et näitab mulle hiljem kust kohast mul see öine buss läheb. Miguel oli ka valmis aitama, aga kuna ta oli üks peo korraldajatest siis ei soovinud ma tema tähelepanu kõrvale juhtida.
Varsti oli peol juba meeletult palju inimesi.. Sai natukene tantsitud igasugu seltskondadega ja väga lõbus pidu oli.

Kodutee

David saatis mind peatusesse koos ühe sõbra ja sõbrannaga. Kell oli 3.40. Igatahes seal selgus et bussini on peaaegu tund aega ehk üks buss oli just läinud ning minu oma pidi minema  kell 4.33 Hispaanlastel läks ka mingi buss või asi varsti, seega ei oleks nad minuga seal kaua passinud. Otsustasin siis peole tagasi minna, sinna nad mu tagasi saatsid, kuigi ütlesin, et oskan ise minna :) . Kohale jõudes selgus, et Miguel ka lahkus natuke pärast seda kui mina olin „ära läinud“. Ta oli saanud koha omanikega kokkuleppele, et nemad tegelevad peo lõpuga ise.  Igatahes mõtlesin see hetk „Mida kuradit ma siin üksi teen?“ , kuna ma olin ka üpris väsinud ja mul ei olnud enam seda pealehakkamist ja viitsimist lihtsalt uute inimestega tuttavaks saada. Kell oli juba nii palju ka, et enam-vähem kaineid inimesi oli vähe. Lasin siis jalga sealt ja otsustasin jalutada ning ringi vaadata. Saatsime Migueliga ka sõnumeid. Ta uuris kas läksin ilusti bussile, ültesin, et bussini veel aega ning jalutan niisama. Tema ütles, et kahjuks on tema ka juba bussis.. Öist bussi oodates kohtusin kodutuga, kes rääkis ilusat inglise keelt. :) Täna selgitas ka koordinaator, et väga palju haritud inimesi on siin järsku kõigest ilma jäänud ja et keelt oskavaid kodutuid on siin palju. Lõpuks tuli ka buss ning sõitsin ilusti koju.. Või noh peaaegu. Ilm oli suht jahe, ning minul oli uni. Jalutada oleks olnud minu tempos kuskil  10-15 minutit, aga tundsin, et ei jaksa. Võtsin takso ja sõitsin koju. Seekord sain kohe päris maja juurde sest taksojuht lõi GPS-seadmesse aadressi sisse:). Vahepeal avastasin et Miguel oli mulle kirjutanud, et kas sain ilusti bussiga kohale vms.. Ja kui ma polnud vastanud 5 minutit, siis oli ta veel küsimägi saatnud. No ikka väga hooliv ja muretsev buddy meil :).  Ültesin siis talle et kõik korras ja aitäh.

Edasi lühidalt

Sain kuskil poole kuueks magama ja ärkama pidin kell 9. Siiski, nagu mul kombeks on, siis ei kuulnud ma äratust. Kerli ajas mu üles. Läksime siis kooli, seal läks paar tundi aega, rääkisime kuidas praktikal on läinud jne. Koordinaator rääkis veel, et me hakkame ilmselt portugali keele kursusi saama märtsis. :) Tahaks küll seda imelist keelt osata. :P

Pärast kooli läksin fotosid tegema mingisse foto-kabiini. Kuna oli väsinud siis tulid ka fotod vastavad..näost valge nagu laip. Pilte oli vaja ESN kaardi tegemiseks. Sellega on üliõpilastel üritustele tasuta sissepääs ja muud soodustused ka. 
Sõin ka esimest korda Portole iseloomulikku francesinha’t. Olen kuulnud, et seda tuleb süüa õiges kohas, siis on hea ehk et väga paljud kohad teevad valesti ja see pole nii maitsev siis. Sattusin valesse kohta.  Pilti ma oma toidust ei teinud, võtsin selle netist.

Selle asjanduse sees on mitut erinevat liha, röstsaiad, palju juustu, muna.. Ning selle ümber on õllekaste. Serveeritakse koos friikartulitega.

Ilm keeras ära ning üles-alla mägistel tänavatel kõndimine oli niigi väsinud minule kurnav :) Piltidelt on näha mägine tee ja halb ilm.











 Olen siis õnnelikult kodus tagasi ning täna kabatsen puhata. Homse kohta midagi veel öelda ei oska ja plaanis pole midagi ning see mis õhtul teen, selgub alles homme.

Uus postitus tuleb siis, kui on millest kirjutada.

Olge tublid,:*