11.02 - 12.02 Praktika.
Niisiis, praktikale saime mingisse onkoloogia osakonda, mille uksel on suurelt : Internamento oncologia medica. Vähk, vähk, vähk...
Patsientideks on suhteliselt kaugele arenenud vähkidega inimesed, kellel pole väga lootust enam paraneda, kuid soovivad siiski veel ravi jätkata. Üpris karm osakond ja palju surma, kuid õnneks ei ole ma ülevoolavalt emotsionaalne inimene ning tulen sellega kenasti toime. Muidugi väheke õõnes tunne tuli sisse, kui ajasime eile juttu kahe noormehega, kellel on eesnäärme vähk, kuid üldiselt saan ma sellise osakonnaga ilusti vaimsel tasandil hakkama.
Mõlemal päeval oleme alustanud kell 8 hommikul, seega olen ärganud umbes 6.40 .. See on muidugi täiesti köömes selle kõrval, et Eestis ärkasin 5.20, kuid siiski, külmas toas vara ennast sooja teki alt välja ajada on täiega õudne.
Eile olime praktikal 7 venivat tundi, täna aga vaid 6 tänu sellele, et kaks eelnevat kooli ja haiglaga tutvumise päeva andsid meile 15 tundi ning kokku on vaja saada nädalas 28h.
Õededel on 4 erinevat vahetust:
- 08:00-15:00
- 08:00-16:00
- 15:00-22:00
- 22:00-08:00
Rinnaga toitev ema võib aga lapse söömise ajaks töölt alati jalga lasta ning lisaks on neil veel ka igasugu huvitavaid vabu päevi, millest ma väga täpselt aru ei saagi :)
Minu esimeste päevade praktika juhendaja siis rääkis, et korraga töötab tavaliselt osakonnas 6 õde: "5 for patients and 1 for doctors". Osakonnas on 23 patsienti ehk igale õele umbes 5-6 patsienti.
Hommik algab pika koosolekuga, mis kestab umbes 30-40 minutit ja mille jooksul tehakse järjest kõikide patsientide kohta põhjalik ülevaade ning kõik õed teevad endale kõikide patsientide kohta võimalikult põhjalikud märkmed, mitte ainult "oma" haigete kohta. Minul oli küll seda vaadates selline tunne, et need õed ostavad vist iga nädal endale uue märkmiku. :) tänu sellele oskavad nad kindlasti alati kõikide patsientide lähedaste küsimustele vastata, mitte ainult "oma" haigete ning hea ülevaade kõikide haigete seisundist on ka näiteks õdedel, kes pole pikalt tööl olnud.
Midagi uut ma siin väga õppinud ei ole..
Päev algab tavaliselt ravimite laiali jagamisega, ned ei ole palju ja see käib jube ruttu...Sellele järgneb hommikusöök ja patsientide "vannitamine". Tõsi, siin teevad seda tööd õed ning vajadusel aitab ka hooldaja. Patsiente söödavad samuti õed, kuid mähkmete vahetamine on siiski vaid hooldajate rida. Uus on minu jaoks ka see, et absoluutselt kõik patsiendid(lamajad ja liikujad) saavad iga päev dušši alla ning tänu sellele puudub haiglas ka igasugune ebameeldiv haigla "lõhn". Iseenesest on seal kõik ju puhas, kena ja tore, kuid sellest vajalikust PRAKTIKAST jääb puudu. Tööd jätkub meil ka enam-vähem lõunani ning pärast seda pole enam suurt midagi teha. Varem minema ei saa, sest õendusjuht soovib meid lõpuni sinna ning ta andis meile ka mingid inglise keelsed raamatud vähi kohta, et meil igav istuda poleks.
Ohh eii, ohh eiii.. Päev algav koosolekust ja HOMMIKUVÕIMLEMISEST :D eile küll mõtlesime, et äkki see võimlemine oli mingi nali ja ainult üks kord, kuid EI. See ongi igapäevane... :D Koosolek, hommikuvõimlemine ja alles siis töö. Saab nüüd iga hommik vähemalt natuke trenni teha xD
Minul on siis praeguseks mõlemal päeval sama juhendaja olnud- Monica, kuid Kerlil kahjuks täna sama juhendaja tööl ei olnud ja ta sai endale juhendajaks ühe õe, kes inglise keelt ei rääkinud, niiet veel igavam päev oli temal. Minu juhendajal oli õnneks suurepärane inglise keele oskus ning talle meeldis ka päris tihti tööd tegemise ajal inglise keeles laulda. Aksendi tõttu võttis mul vahepeal tema mõistmine kauem aega(nagu "pikad juhtmed"), kuid siiski saime suuremalt jaolt kõiges teineteisest aru.. Eile samal ajal kui lõunal olin tõlkis tema mulle portugali keelseid diagnoose inglise keelde :)
Täna lasi ta mu täiesti üksi patsientide juurde, küll ainult vererõhku mõõtma, kuid siiski, vaatamata sellele, et ma keelt ei oska ja haigetega suhelda ei saa. Õnneks on patsiendid väga mõistvad ning kui vererõhk oli korras siis "thumbs up" oli neile täiesti piisav. Nad näitasid veel vastu ka, ajades oma pöidlad nii püsti kui suutsid.. Vot nii see suhtlemine nendega kulges ja sellega oli kõik tip-top. Ühe vanema meesterahvaga aga leidsime ühise keele kahe inglise keelse sõna näol ehk kui talle toit meeldis, siis ütles ta "okay" ning siis kui ei meeldinud või ta ei tahtnud üldse enam süüa, siis ütles ta "not okay".
Täna ühe patsiendi soovil lõppes tema ravi ning viisime ta koos Kerli ja minu juhendajaga palliatiivravi osakonda.. Tee oli pikk läbi külma maaaluse tunneli. Palliatiivravi osakond on seal ulmeliselt suur. Ma ei teagi kui palju seal voodikohti on, sest juhendaja ei osanudki sellele vastata, ta ütles vaid, et väga palju kohti ning et see osakond ei piidru vaid ühe korrusega. Tagasi minnes võtsime palliatiivravi osakonnast kaasa ühe patsiendi, kes oli sinna vist ilmselt kogemata sattunud, kuna ravi tal igatahes kestis ja tema kohaks palliatiiv küll ei olnud.
Tagasi osakonda jõudes otsustasime Kerli ja Isabeliga(hispaanlanna), et teeme lõunapausi, sest kell oli jõudnud juba sinnamaale, kus aeg kipub tegevusetuse tõttu venima (üle 12ne). Ütlesin siis oma juhendajale "We go and have luch now" või "We go and eat something now" või midagi sellist... Selle peale juhendaja küll ültes "okay" ja läks oma asjadega tegelema, aga Isabel purskas naerma ning juhtis minu tähelepanu sellele, et olin oma ütlemisega väga konkreetne...Ehk selle asemel, et viisakalt küsida juhendajalt luba minna lõunale, mina lihtsalt ütlen et lähen ja ongi korras.. ;)
Viimase tunniga praktikal suutsin kirjutada valmis pool oma blogi ning ajada juttu veel Kerli ja Isabeliga. See vestlus tekitas omamoodi naeru ja segadust. See on minu jaoks lihtsalt nii naljakas kuidas ma olen keeltega nii segaduses ja pöördun pidevalt Kerli poole inglise keeles ning seevastu alustan Isabeliga vestlust hoopis eesti keeles. :D
Isabel rääkis midagi reedest ja et võiks peole minna.. aga eks näha ole mis homne toob. Päeval lähme Kerliga igatahes linna avastama ja otsima kaubanduskeskust kus on pood nimega Primark, sest seal on super hinnaga ilusaid asju ning enne seda peame kindlasti tegema endale 30-päeva ühistranspordi kaardid. Läheb põnevaks ;) Nüüd on 5 vaba päeva :P
Ei tulegi rohkem midagi väga meelde mida kirja panna.. Ilmad on paar päeva vahelduva eduga pilves olnud, täna isegi korra sadas. Oma tuulepäisuse tõttu pidin hommikul taas koju tagasi jooksma(õnneks polnud palju veel mindud), sest unustasin telefoni koju...
:D Nüüd kirjutades avastasin veel, et ma läksin küll täna peale praktikat poodi nätsu ostma, kuid jätsin nätsu ostmata. Loll mis loll...
Uus postitus tuleb siis kui mul millestki rääkida on:)
Olge tublid!
No comments:
Post a Comment